5. päev. Hadištšala äärde.

Õhtul oli ilm olnud ilus. Lülitasin telefoni voolu säästmiseks välja ja magama keeranud. Ärkasin kerge vihmasabina peale. Sadu kestis tunnikese ega olnud kuigi tugev, kuid kohe sai selgeks, et telgirimakas ei pea vett üldse. Kui siis pärast hommikusööki liikuma hakkasin, selgus, et telefon enam sisse ei lülitu. Ilmselt oli kuskil asjade vahel pisut vett saanud. Noh, ega midagi, tuleb päike välja küll siis kuivatame.

Esimesed kilomeetrid olid igavad, mööda teed. Esimeses peatuses kontrollisin telefoni – ei midagi. Kaart ja kirjeldus näitasid kahte Hadiši peale viivat rada, allikat aga vaid ühel neist. Nüüd polnud valikut, tuli minna seda rada, mille leian. Mis siis, et vesi oli päris otsas.

Esimese rajasildi juures tegin tublisti luuret, aga kohta, kust ilma langevarju tarvitamata kõrvale saaks pöörata, ma ei leidnudki. Minuga liitus ka alt Žabešist mööda klassikalist rada üles tulnud grupp ja nende abiga leidsin kergesti teise raja üles. Nood olid küll aeglased ja peatselt läksin neil eest. Mestiast pärit grupijuhil palusin esimesel võimalusel Mišale sõna saata, et mul telefoniga jama ja sõnumeid, mida ta mul saata palus, kardetavasti ei tule.

Esimese kena ojakese kaldal tegin kuivatamispausi. Märg oli ju enam-vähem kõik.2016-08-14 10.41.26.jpg

Telefon paraku ellu ei ärganud.

Tetnuldi-Hadiši rada on kena, kerge ja sündmustevaene. Liikusin kiiresti, püüdsin just enne Hadiši kinni ka tollesama grupi, mis kohalikus võõrastemajas pidama jäi.

2016-08-14 13.12.07.jpg

Hadiš

2016-08-14 13.13.58.jpg

2016-08-14 13.27.24.jpg

Lähenedes külast head pilti ei saanudki. Tagasivaade

Minu plaan oli liikuda kohe külast edasi ja jääda laagrisse Hadištšala jõe ületuskohas. Olin vast 500 meetrit minna saanud, kui algas korralik padukas. Sellele lisandus äike ja mul ei jäänud muud üle kui ilma paranemiseks ajutine varjupaik üles lüüa.

2016-08-14 14.55.30.jpg

Ei näe välja väga elegantne, aga asja ajas ära

2016-08-14 14.55.52.jpg

Kivijõgi

Telkmantel on ikka asendamatu asi. Alles tund-poolteist hiljem õnnestus mul lõpuks liikuma hakata. Rada viis suurema kasesaluni jõe ääres, siin oli juba teisigi telke ja panin taas laagri püsti. Vihma valas küll endiselt, aga nüüd oli mul oidu telkmantlist varjualune esmalt püsti panna, seejärel telk sinna alla. Toimiski. Hommikul oli kõik kuiv.

Kaks noort prantslast olid võtnud pähe, et lõke on vaja üles teha, minu hämminguks see neil lõpuks isegi õnnestus. Kogenud olemisega ukrainlaste paar vedas kohale hunniku puid ja sületäie puravikke, mina otsisin kotist välja Mestiast kaasa ostetud tšatša ja õhtul jagus juttu kauemaks. Leppisime kokku, et jõe ületamise võtame ette kõik koos (giidiga turistid kasutavad selleks tavaliselt hobuseid, jõgi on siin täitsa korralik).

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s