2. päev. Koruldi järved

Retke ette valmistades nägin ühes matkaaruandes pilti laagrist Gulba kurul. Väike järveke, moreen, kõige selle kohal Tema Majesteet Ušba. Gulba on 1B kui mitte 2A kuru otse Ušba jalamil, tublisti kõrgemal kui tavalisel turistimarsruudil olev Guli. Meelde jäi, et too grupp tuli traaversiga piki harja Koruldi järvede kohale ja laskus sealtkaudu Mestiasse.

Nõnda sündis plaan teha kahepäevane ots Mestiast kurule, ööbida seal ja tulla tagasi. Tähelepanuta jäi tühine pisiasi, et kõrguse vahe harja ja Mestia vahel on tühine 2000 meetrit. Ja siis veel see tühine pisiasi, et matka alguses ilma aklimatita võib 1300 pealt 3300 peale lippamine olla veidi, noh, raske.

Hommikul sadas vihma ja Miša otsustas tartlased sootuks Mestiasse jätta. Mina ei jätnud jonni. openandromapsi kaardi järgi läheb Koruldi poole kaks rada, idapoolne on pmst autotee, läänepoolne suundub Mestia vähemkäidavaid tänavaid pidi linna kohal oleva jääraku poole ja ronib sealt siis üsna otse üles. Sinna siis läksingi. Jäärakusse suunduv tänav-rada oli vihma mõjul muutunud rõõmsaks ojakeseks, mida ääristas lehma- ja seasitt ja maaliline gruusiapärane segadus. Niipea kui jõudsin nõlvale, lõppes vihm ja edasi läks järjest palavamaks.

2016-08-11 10.29.32

Mõnisada meetrit on ronitud

Ja kohe hakkas raske. Seda rada minnes on esimesed umbes 900 meetrit tõusu kuni ristini päris tubli ronimine ja õhk lõppes enam-vähem kohe. Tõdesin, et 250-300 meetrit vertikaali tunnis on parim, mida hetkel jaksan. Valus.

 

Ristist veidi ülalpool tegin lõunapausi. Edasiminek oli enamasti mööda külavaheteed, kus mõni autogi liikus, tõus polnud järsk. Alles vahetult enne järvi algasid taas järsemad lõigud. Õhku ei olnud. Jalad jaksasid, aga kops ei tulnud kohe üldse kaasa. Ega midagi, lootsin, et see sitt on järgnevate päevade väetis ja astusin edasi.

2016-08-11 11.56.29.jpg

Ušba umbes risti juurest

2016-08-11 11.57.34.jpg

Svaneedi ahelik täies ilus. Sellele vastasolevale suusanõlvadega harjale ronin ülehomme. Paremad pildid sellest retkest jäid paraku surnud telefoni. Muide, viimaste aastate piltidega võrreldes paistab lund olevat maru palju.

2016-08-11 13.41.59.jpg

Veel üks pilk Lekzõri orgu

Seda, et järved ise teab mis vaatepilt pole, teadsin aruannetest ja kohe algatuseks tegi esimese järves aktiivselt ainevahetusega tegelev lehmakari igasugu romantikaga asjad klaariks ka. Tegelikult ongi järved kõige ilusamad, kui ronida mõnisada meetrit kõrgemale ja neid ülevalt vaadata, siis on neid korraga näha ka rohkem kui üks. Ja kusevad lehmad ei sega.

2016-08-11 13.42.17.jpg

Tulevik nagu helesinised mäed

Tegin pausi ja vahtisin kaarti. Ligi astus Tšehhi kutt ja ütles, et leidis risti juurest päikeseprillid. Olid küll minu omad. Aitäh. Kaardi järgi läks rada edasi kuskile poolpõiki ida suunas üles harjale. Vale suund. Gulba on otse Ušba all ja jäi pigem lääne poole. Sinna suunda mineva raja nägemiseks kaarti vaja polnud, seda võis nõlval näha peaaegu harjani välja. 600 meetrit harjani. Tuleb minna, aega hakkab nappima.

Esimesed paarsada meetrit oli lihtsalt järsul harjal, siis tuli vana košivare ja sealt algas pornograafia. See neetud hari koosneb ju kiltkivist. See on sihuke pude ja libe asi, mis esimesel võimalusel moodustab esmalt rõvedalt libeda rusukalde ja edasi sumpad pahkluuni mingis ebamäärases pudis, mis kogu aeg vajub või vastupidi, on kõvastunud ega paku üldse mingit tuge. Nõnda magasingi seal turnides maha pisema rajaotsa, mis nõlvatraaversiga otse Gulba suunas läks, põrutasin otse üles ja leidsin end peaaegu loojuva päikesega 100 m allpool harja asuval tasasemal alal.

2016-08-11 16.53.38.jpg

See madalam koht harjal on see, kuhu ma jõuda tahtsin. Selle alust rõvedat klibunõlva vaadates, äkki tegelikult ei tahtnud ka.

Aeg oli täis ja see viimane 100 tundus ka suure kotiga ronimiseks üsna vastik harjutus. Tundmatu harja traavers pimedas pole niikuinii eriti arukas plaan. Leidsin kahe moreenivalli vahel sobiva lapikese, lõin laagri üles, sulatasin õhtu- ja hommikusöögi jagu lund. Siis hakkas üle harja pilvi ajama. Peagi tuli korralikku vihma, õhtu naelaks saatis Tema Majesteet koguni korraliku äikese koos tõsise tuulega. Tänasin taevast, et ei pannud telki tasasemale platsile platoo servas.

Päeva sitt uudis number üks oli siiski see, et vahetult enne matka ostetud North Face’i telk vett ei pea. Aga no sadas ka korralikult, mõtlesin, ja pealegi oli telk halvasti pingutatud seal kivide vahel. Saame hakkama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s